Teadur: riigikogu debatikultuur peaks arenema viisakuse suunas

Allikas:uudised.err.ee

21.06.2013 21:05
Tiina Jaakson

Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Mihkel Solvak leiab, et riigikogu debatikultuur peaks arenema üksteise osas kasutatava tooni osas, sest isiklikke nalju tehakse kohati päris õelalt ja mõned ministrid suhtuvad parlamenti lausa põlastusega.

Riigikogu võttis eile lõppenud viiendal istungjärgul vastu 78 õigusakti, millest 56 algatas valitsus. Mihkel Solvaki hinnangul on parlamendi töö on olnud tavapärane, poliitilised skandaalid on küll seotud parlamendiliikmetega, kuid on toimunud väljaspool riigikogu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Obstruktsiooni ehk venitamise kohta ütleb ta, et ka see on tavaline opositsiooni töövahend. “Kui me vaatame näiteks mingit debatti ja ka seda, kuidas valitsuse liikmed parlamendi ees küsimustele vastavad, millist sisuliselt ka tooni nad kasutavad, siis seal on muidugi lood natuke kehvemad kui vanades Lääne-Euroopa parlamentides,” nentis Solvak.

Ta lisas, et debatikultuur peaks arenema just tooni osas, mida üksteise suhtes kasutatakse.

 

Rohkem loe siit …

Harald Lepisk- edukas noorkõneleja

Harald Lepisk kirjutab oma blogis:

“Võimestan noori unistajaid kasvama ettevõtlikeks loojateks.

Mind kutsutakse tavaliselt siis, kui on tarvis energilist, loovat ja innustavat koolitajat noorte ettevõtlikkust ärgitama”

Kes on Harald Lepisk?

Vaata intervjuud eesti Televisioonis  siit …

Loe edasi…

Meisterkõneleja haarab kuulajaid emotsioonidega

Allikas Postimees.ee

17.11.2011 08:31

autor Kristiina Kruuse

Novembri esimesel nädalal esindas tartlane Harald Lepisk Euroopat JCI ehk Ettevõtlike Noorte Koja maailmakongressil Brüsselis, kuhu pääsemiseks konkureeris üle maailma tuhandeid inimesi. Eestlasel õnnestus end finaali kõneleda kolmandal katsel.

«Kui näed mind tänaval, siis vaatad, et mingi suvaline tüüp. Aga kui panna mind lavale, siis ma ärkan ellu, hoopis teine energia tuleb sisse,» ütles JCI maailmakongressi kõnevõistluse finalist Harald Lepisk, kes igapäevaselt tegutseb noorte loovuse ja ettevõtlikkuse koolitajana.

Selleks, et JCI maailmakongressi kõnevõistlusele pääseda, tuleb enne osutuda oma riigis väljavalituks, seejärel kõneleda end oma piirkonnas (kas Euroopas, Aasias, Aafrikas või Ameerikas) finaali ja see võita.

Edasi loe siit …

Vabariigi President iseseisvuspäeva kontsert-aktusel Estonias 24. veebruaril 2013

allikas: http://www.president.ee

24.02.2013

Head sõbrad,
hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis.
Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde.

Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema.

Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.

Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil.

Ja just nii peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandil osaks saanud ülekohut?

Edasi loe siit …

President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine

Allikas: http://www.president.ee

31.12.2012

Head inimesed.

Aasta 2012 on nüüd valmis saanud.

Mina näen seda aastana, mil Eesti küpsemine selgelt silma torkas.

Me ei lepi enam saavutatuga. Ka sellega, mille üle Eesti võib põhjusega uhke olla.

Nägime lõppeval aastal mitut streiki. Nägime meeleavaldusi, rahulolematust sellega, kuidas Eestis tehakse poliitikat. See on küpses demokraatlikus riigis iseenesestmõistetav. Üllatav võiks olla pigem selle puudumine.

Elavas demokraatias pole kõik kogu aeg kõikide otsustega rahul. Rahulolematus viib edasi.

Rohkem loe siit …

Väitluskunst annab oma harrastajale uue elu

Allikas: epl.ee 01. oktoober 1999

Väitlusselts soovib väitlemise lisamist kooliprogrammi

Öeldakse küll, et rääkimine hõbe – vaikimine kuld, aga ometi võib ka rääkimisega kuldmedali saada. Näiteks väitlemisega tegeldes.

Kuigi mittetulundusühinguna kinnitati Eesti Väitlusselts alles eelmise aasta maikuus, loodi see tegelikult juba 1994. aastal Avatud Eesti Fondi programmi alusel.

Pikki aastaid igasugusest normaalsest väitlusest eemal olnud Eestis polnud traditsioone, mis oleks aidanud väitlusel siin kanda kinnitada. Ometi läks nii, et salkkond tollase Tallinna 7. Keskkooli noori, kes alles paar kuud varem emakeeletunnis väitlusest esmakordselt kuulis, sõitis Budapesti võistlema – kogemustepagasis vaid Pedagoogikaülikooli reklaamitudengite tehtud näidisväitluse videokassetilt õpitud nipid.

Rohkem loe siit…

Presidentide kõnede analüüs: Ilves rääkis majandusest enim

Allikas: Postimees.ee

Kõige napima vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal ning kõige pikema samuti Meri 2000. aastal, seevastu Toomas Hendrik Ilvese kõned on olnud alati ühtlase pikkusega, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika tudengi Tanel Pärnamaa analüüsist taasiseseivunud Eesti presidentide kõnede kohta vabariigi aastapäeval. President Ilves on aga kõige rohkem rääkinud majandusteemadest, mis ilmselt on peegel raskele ajale.

Kui president Lennart Meri vabariigi aastapäeva kõnede pikkus on varieerunud 1200 ja 3200 sõna vahel, siis Arnold Rüütel pidas keskmiselt 1800 sõna pikkuseid kõnesid, president Toomas Hendrik Ilves on oma sõnumi aga edastanud keskmiselt 2300 sõnaga, kirjutas Pärnamaa oma analüüsis.

Edasi loe siit …

Väitluse ja kõne õppimise blogi

Alustame väitlemise ja kõne õpinguid. Oleme andekad ja tublid, aga täiendavad õppematerjalid, kaasused ja näited kuluvad marjaks ära.

Hea õpilane!

Tere tulemast Kõne ja väitluse kursusele. Minu poolt õpetatav kursus on mõeldud vene kodukeelega gümnaasiumiõpilastele.

Loodan, et need materjalid, mis siin blogis teile kättesaadavaks teen meeldivad teile ja on kasulikud.

Kõne ja väitluse kursus peaks õppijat toetama ja arendama õpilase teadmisi ja oskusi avalikult esineda ja väitlema.

Head kaasalöömist ja õppimist meediakursusel!

õpetaja Arno